Ühtlasi olen saanud aru, et vanad sõbrad hoiavad inimest värskena (kui nad on ikka tõelised sõbrad, mitte mingid “mina-tunnen-sind-kõige-paremini-sa-oled-alati-selles-saamatu-olnud” tüüpi piiratud mõtlemisega vanad tuttavad, kes on mingi põhjusel ikka veel su elus alles). Tõeline vana sõber toob sinus välja ka eelnevate eluperioodide parima, aitab sul kontakti hoida oma eheduse ja elurõõmuga.
Loe edasi...
Jagatud rõõm on loomulikult topeltrõõm. Aga. Mõnikord on päris mõnus rõõmu enne jagamist endale hoida.
Loe edasi...
Toit ja emotsioonid on teadupoolest tihedalt seotud. See kirjutamisharjutus annab võimaluse vaadata mängulises võtmes üle mõned oma toiduga seotud mälestused ja hoiakud. Võid avaldada armastust toidule, mis on pannud sind end tundma rõõmsa ja hoituna või siis hoopis mõnele mitte nii armastatud roale lõpuks ometi välja öelda, mida ja mis põhjusel sa temast tegelikult arvad.
Loe edasi...
On inimesi, kes leiavad, et igas olukorras tuleb hoida vaid neid, kes ilmselgelt omad, kelle jaoks võõras mure jääb lõpuni võõra omaks. Endalgi ju raske. Aga on ka inimesi, kelle jaoks abi andmine on loomulik, kerge ja kompleksivaba, olenemata sellest, kas see on nende elukutsega kuidagi seotud või mitte. Suurem osa meist jääb tõenäoliselt nende kahe variandi vahele. Mõtleme sellele täna natuke.
Loe edasi...
Kohtudes tihti vaatame teiste inimeste käsi ja mõtleme, millest need räägivad, tõsi? Tänane kirjutamisülesanne annab võimaluse avastada, millest räägivad sinu enda käed.
Loe edasi...
Täna on rahvusvaheline luulepäev ja lisaks luule lugemisele ja selle tähtsuse teadvustamisele on see ju eriti sobiv päev, et ka ise mõni luuletus kirja panna. Siin on üks lihtne retsept luuletuse meisterdamiseks, mis ühtlasi on ka praktiline nädalaülevaade.
Loe edasi...
Nüüdseks on mitmed uuringud näidanud, et regulaarne päevikupidamine aitab leevendada astmanähtusid, ärevust, liigesevalusid ja emotsionaalset stressi ja aitab seeläbi tõsta ka organismi vastupanuvõimet haigustele. Eriti suur abi on päevikust depressiooninähtude leevendamisel. Lisaks kirjutamise iseenesest rahustavale mõjule aitab päevik pidada arvet tõusude ja mõõnade üle, annab kõrvaltpilgu oma reaktsioonidele ja on sinu oma käega kirjutatud tõend selle kohta, et elu on alati pidevas muutumises.
Loe edasi...
Kirjutamist võiks proovida alustuseks samadel põhjustel nagu lugemist – iseenda avastamiseks ja meelelahutuseks. Erinevaid eneseavastuslikke ja vaimu virgutavaid kirjutusharjutusi on ju palju. Näiteks “hommikused leheküljed” ehk esimeste ärkamisjärgsete mõtete järjepidev ülestähendamine. Päeva jooksul kogunenud mõtete ja emotsioonide väljakirjutamine õhtuti. Väga puhastava mõjuga on täiesti ausate kirjade kirjutamine inimestele, kellega on suhted keerulised, aga – neid kirju ei tohiks ära saata!
Loe edasi...
Vana-Roomas oli kombeks kuulata ettelugejat õhtusöökide taustaks, see pidi ergutama sööjate fantaasiat ja andma neile einest mitmekülgsema naudingu. Ettelugemine oli tavaline praktika keskaegsetes kloostrites ning kunagi eeldasid ka kirjanikud, et suur osa lugejatest pigem kuuleb nende tekste ettelugemisel, mitte ei loe neid ise ja kirjutasid seega oma tekstid üles neid ise samal ajal valjult ette lugedes.
Loe edasi...
Ilukirjanduse või luule lugemine kutsub esile tundeid, emotsioone ning ka mõtteid ja pilte. Suurem osa inimesi tavaliselt ei oska lugemisel tekkinud tunnetele piisavalt palju tähelepanu osutada. Kui aga õppida neid tundeid tähele panema ja analüüsima, võime avastada palju uut – näiteks iseenda ja oma suhete kohta, oma suhtumiste kohta töösse, kodusse, seksi, lastesse, vanematesse, vananemisse, surma või religiooni. See, mida tunneme erinevate lugude suhtes, peegeldab üsna täpselt ka meie suhtumist kõigesse muusse, eriti iseendasse.
Loe edasi...
Lennureisil õpetatakse enne õhkutõusmist, et hapnikumask tuleb ohu korral kõigepealt panna ette iseendale ja alles seejärel kellelegi teisele. Usutavasti rõhutatakse seda just emadele mõeldes. Sest et ema võib muidu instinktiivselt toimida vastupidi, tahta esmalt panna hapnikumaski ette oma lapsele. Emadusega kaasnevat empaatia avardumist on kirjeldanud tabavalt ka Leelo Tungal:„Enne, kui sain emaks, ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.“
Loe edasi...