Menüü

Hingelinnust, tema volitustest ja huumorimeelest

Eilse kohtumise jaoks valisin meile välja Michal Snuniti kuulsa "Hingelinnu" loo, mis muu hulgas annab hingeasjadest rääkimiseks kandva metafoori ja võimaldab rääkida põhimõtteliselt kõigest inimeluga seonduvast. Kes veel ei tea, siis "Hinge sees, tema keskel, seisab ühel jalal lind. Lind, kelle nimi on Hingelind. Ja ta tunneb kõike, mida meiegi tunneme." ja et Hingelind on tehtud suurest hulgast laegastest, mida aga ei saa niisama kergesti avada – iga laegas käib lukus võtmega, mis sobib ainult temale (NB!)

Loe edasi...

Miks päevikupidamine on tervislik?

Nüüdseks on mitmed uuringud näidanud, et regulaarne päevikupidamine aitab leevendada astmanähtusid, ärevust, liigesevalusid ja emotsionaalset stressi ja aitab seeläbi tõsta ka organismi vastupanuvõimet haigustele. Eriti suur abi on päevikust depressiooninähtude leevendamisel. Lisaks kirjutamise iseenesest rahustavale mõjule aitab päevik pidada arvet tõusude ja mõõnade üle, annab kõrvaltpilgu oma reaktsioonidele ja on sinu oma käega kirjutatud tõend selle kohta, et elu on alati pidevas muutumises.

Loe edasi...

Kirjanduse teraapilisest toimest. Intervjuu Delfiga detsembris 2020

Kirjutamist võiks proovida alustuseks samadel põhjustel nagu lugemist – iseenda avastamiseks ja meelelahutuseks. Erinevaid eneseavastuslikke ja vaimu virgutavaid kirjutusharjutusi on ju palju. Näiteks “hommikused leheküljed” ehk esimeste ärkamisjärgsete mõtete järjepidev ülestähendamine. Päeva jooksul kogunenud mõtete ja emotsioonide väljakirjutamine õhtuti. Väga puhastava mõjuga on täiesti ausate kirjade kirjutamine inimestele, kellega on suhted keerulised, aga – neid kirju ei tohiks ära saata!

Loe edasi...

Lugemine ja heaolu

Ilukirjanduse või luule lugemine kutsub esile tundeid, emotsioone ning ka mõtteid ja pilte. Suurem osa inimesi tavaliselt ei oska lugemisel tekkinud tunnetele piisavalt palju tähelepanu osutada. Kui aga õppida neid tundeid tähele panema ja analüüsima, võime avastada palju uut – näiteks iseenda ja oma suhete kohta, oma suhtumiste kohta töösse, kodusse, seksi, lastesse, vanematesse, vananemisse, surma või religiooni. See, mida tunneme erinevate lugude suhtes, peegeldab üsna täpselt ka meie suhtumist kõigesse muusse, eriti iseendasse.

Loe edasi...

Esimene, emadepäevaks

Lennureisil õpetatakse enne õhkutõusmist, et hapnikumask tuleb ohu korral kõigepealt panna ette iseendale ja alles seejärel kellelegi teisele. Usutavasti rõhutatakse seda just emadele mõeldes. Sest et ema võib muidu instinktiivselt toimida vastupidi, tahta esmalt panna hapnikumaski ette oma lapsele. Emadusega kaasnevat empaatia avardumist on kirjeldanud tabavalt ka Leelo Tungal:„Enne, kui sain emaks, ei teadnud seda tunnet, kui süda on kehast väljaspool.“

Loe edasi...

© 2025 Berit Kaschan. Kõik õigused kaitstud