Käed

Kõik on meie endi kätes, kuidas käsi käib, maksa kätte, ära käest ära lase, maailm peopesal, palus kätt, käsi peseb kätt, hoiame pöialt ja nii edasi. Me räägime kätest palju, seda isegi tähele panemata. Ka kohtudes tihti vaatame teiste inimeste käsi ja mõtleme, millest need räägivad, tõsi?

Tänane kirjutamisülesanne annab võimaluse avastada, millest räägivad sinu enda käed. Alustuseks võid oma käsi ja kõiki nende käte eripärasid lähemalt vaadelda: sõrmused, armid, küüned, tätoveeringud, muhud ja kortsud. Millest need räägivad? Mida sa oma kätega valmistanud oled? Kirjutanud? Lõhkunud? Ehitanud? Puudutanud? Mida su käed igatsevad? Mida sa nendega täna teha plaanid?

Ja siis hakka rahulikult ja huviga kirjutama. Võid ka kirjutades mõelda, kas sinu käed meenutavad mõne sinu sugulase omi? Kui jah, siis missugune inimene ta on? Olete te ka muus osas sarnased?

Võid alustada kirjutamist fraasiga “Minu käed on…” või “Minu käed teavad / mäletavad / soovivad…” ja vaata, kuhu see sind viib. Võid alustada ka teisiti. Võid kirjutada 5 minutit, võid kirjutada tunni jagu, kui on hoogu ja võimalust — aga kirjuta. Kirjuta vähemalt need 5 minutit, eks?

Üks näide ka:

Mu käed on korjanud õunu ja näpistanud sirelitelt õisi,
lisanud kogemata kohvitassi soola
ja möödujate eludesse elevust.
Need käed teavad, kuidas vinnastada vibu ja
siduda lipsusõlme, hoida katust pea kohal ja
teavad ka, millal on õige hetk noppida varuks rosmariini
ja läita tunneli lõpus paar värvilist laternat.

Mu parem käsi on alati olnud jahedam kui vasak,
see ongi tervituskäele sobiv temperatuur. 
Nii jääb vasaku soojus kontrastseks üllatuseks,
neile üksikuile, kellele ulatan mõlemad. 

Kui tunned, et eneseavastuslik kirjutamine sulle sobib, siis vaata järele ka “Sõnade salaelu” kursus, mille uus grupp alustab juba 5. aprillil Zoomis.