“Depressioon on nagu musta riietatud naine. Kui ta kohale ilmub, ära aja teda minema. Kutsu ta sisse, paku talle istet, kohtle teda kui külalist ja kuula, mida tal öelda on.”

– Carl Gustav Jung

Teadagi, kõik meie emotsioonid ja tundmused soovivad meile midagi öelda – mis sest, et mõnikord väga äraspidisel moel. Nõnda võib ka depressioon või äkknukrus tulla meile ütlema, et peaksime enda eest paremini hoolitsema. Võtma aega, et vaadata enda sisse ja vabastada end mõnest vanast koormast. Võtma aega, et jalutada või laulda. Välja magada. Looma mõne uue mõnusa rutiini. Laskma lahti mõnest vanast kulunud loost. Leinama midagi lõpuni ära. Omad lood on vihal, omad lood on rõõmul. Variante on loendamatu hulk. 

Järgnev kirjutamisülesanne annab sulle võimaluse suhelda lihtsal ja looval viisil mõne oma tundega ja avastada, mis täna sulle oluline on. See ei pea olema raske tunne, see võib olla ka mingi tunne, mida sooviksid kirjutamise kaudu sügavamalt kogeda. Siis lihtsalt loegi järgnevat ülesannet rõõmsas võtmes. Sest tõesti, meie kõige suuremad õpetajad on meie endi sees. Ja nad on omad.

Ülesande jaoks on sul tarvis kirjutusvahendit ja paberit, natuke aega ja vaikust. Eriti mõnus, kui saad teha endale kirjutamise kõrvale ka tassi teed või kohvi. Aga kui see pole sinu meelest mõnus, siis sa ei pea.

Kirjutamise jaoks võiksid võtta vähemalt 15 minutit.

Järgne julgelt oma kirjutusvahendile.

Sa oled üllatusi täis, naudi seda!

ERAVESTLUS EMOTSIOONIGA

I

Alustuseks nimeta (kirjuta üles) emotsioon/tunne, kellega soovid täna suhelda. Võid võtta vaatlemiseks ka selle tunde, mis sul hetkel on (ja see ei pea olema üldse tingimata raske tundmus). Seejärel hakka teda kirjutamise kaudu avastama. Kõigepealt kirjelda missugune ta välja näeb – on ta inimene või loom? Mis värvi ta on, mis tal seljas on? Mida sa veel tema juures märkad? Mis on oluline? Kas ta teeb mingisugust häält? Missugust? Kuidas ta lõhnab? Mis tunde ta sinus tekitab? Midagi veel?

II

Siis kutsu ta edasi, kutsu ta endale lähemale (kui ta juba ei ole lähedal). Kirjelda ruumi või maastikku, kus te kohtute. Mis värvid seal on?Mida sealt leida võib? On sul talle midagi juba valmis pandud? Tee ja küpsised? Keefir ja võileivad? Malelaud? Fotoaparaat? Kuidas te üksteise suhtes paiknete? On seal mõni ese või kujutis, mis omab sinu jaoks tähendust? Pane see kõik kirja. Ära hetkekski unusta, et sina juhid seda olukorda ja see tunne pole tegelikult sinu suhtes vaenulik, isegi kui alguses nii võib tunduda. Ta on sinu tänane külaline.

III

Nüüd on aeg avastada, mida see tunne soovib sulle öelda. Kõige lihtsam on seda temalt otse (kirjalikult) küsida ja siis panna vastus kirja. Siis küsida uuesti, täpsemalt kui tarvis. Ja panna kirja tema järgmise vastuse. Niimoodi peaks üsna loomulikult hakkama hargnema teie omavaheline dialoog. Väljenda kindlasti ka seda, mida sina talle öelda soovid – aga püüa teda mitte süüdistama hakata, ole siiras. Mida ta sulle vastab?

Kirjuta nii pikalt kui soovid või kui aega jätkub. Kui tunned, et oled valmis, lõpeta. Siis loe kõik kirjutatu algusest lõpuni üle ja võta paari lausega kokku, mida sa märkasid, mis sind üllatas ja mida sa hetkel tunned. 

Sa võid alati selle vestluse juurde sobival hetkel tagasi pöörduda ja seda jätkata. Tihti saavadki niimoodi alguse pikemad jutuajamised. Võid loomulikult valida ka mõne järgmise tunde, kellega tutvuda. 

Põnevaid ja vajalikke kohtumisi!