Biblioteraapia rahustab ja lõõgastab
Ilmunud Nipiraamatus septembris 2022.
Küsimusi küsis ja kokku kirjutas Heli Künnapas.
Lugemist on läbi aegade soovitatud nii vaimse kui ka füüsilise tervise turgutamiseks. Kui teha seda aga juhendajaga ja enda mõtteid loetuga suhestades ja läbi kirjutades, on see lausa üks teraapiasuundadest. „Inimene on ju alati olnud tervik ja mõtte lõõgastudes lõõgastub ka keha,“ tutvustab biblioterapeut Berit Kaschan tänapäevase kirjandusteraapia mõju.
Kui kunagi peeti biblioteraapiaks vaid suunatud raamatusoovituste andmist, siis tänapäevane biblioteraapia on valdavalt aktiivne suhtlusprotsess kliendi ja terapeudi vahel, kus lugemine ja loetu üle arutlemine üldjuhul vahelduvad (loov)kirjutamise ülesannetega. Need aitavad inimesel veel paremini tekstiga isiklikku suhet luua, oma elu selle taustal mõtestada.
„Lugemine ja kirjutamine annavad võimaluse näha oma elu vaikimisi kõrvalt ja avastada enda jaoks oluliste teemade erinevaid kihte,“ selgitab biblioterapeut Berit Kaschan. „Ilukirjanduse lugemine pakub samastumisvõimalusi, mille kaudu saab oma küsimusega edasi töötada. Kirjutamine aga võtab tempot maha ja paneb süvenema – kui võrrelda seda jutustamisega. Kirja pandud lugu saame juhtida – saame teist korda üle vaadata, mõelda, kuidas see nüüd tundub,“ toob biblioterapeut välja veel kirjutamise plusse.
Lugemine avab tegelikkuse kihte
Biblioteraapiat viiakse läbi nii üks-ühele-seanssidel kui ka grupikohtumistel, kohtumise kestus sõltub terapeudi või juhendaja otsusest, aga jääb tavaliselt pooleteise ja kahe tunni vahele. Biblioteraapia sessioonil on kolm osapoolt: terapeut, klient ja tekst, mida kirjutatakse või mille üle arutletakse. Vestlused vahelduvad kirjutamis- ja lugemisülesannetega, tekst on kohtumiskoht – tihti tuleb kirjutades selgemini välja see, milleni suulises vestluses jõudmine võtaks veel aega. Teksti üle arutledes võivad ilmneda hoiakud, mis ka kliendile endale võivad üllatusena tulla.
Raamatusõbrad kui iseenda terapeudid?
„Kui inimene süveneb sellesse, mida loeb, võib öelda küll, et raamatute lugemine on mingil tasandil teraapiline,“ lausub Berit. Ta lisab, et teraapia on aga eelkõige eesmärgile suunatud teadlik koostöö kliendi ja terapeudi vahel, mille mõte on tuua soovitud muutus inimese ellu – maailma, mis jääb raamatust väljapoole.
Berit kasutab biblioteraapias peamiselt ilukirjandustekste. „Tähtis on aga mõista, et tegu pole kirjanduskriitikaga,“ rõhutab ta. „Me ei arutle selle üle, kas keegi on hea autor või mitte. Oluline on see, mida tekst praegu sinu jaoks tähendab, missuguseid tundeid ja isiklikke seoseid tekitab. Sealt saab edasi liikuda.“
Biblioteraapiasse jõuavad enamasti inimesed, kes naudivad lugemist ja/või kirjutamist, aga on ka erandeid. „On palju inimesi, kes loevad näiteks eneseabiraamatuid ja kirjutavad nimekirju või analüütilisi päevikuid. Minu juures saavad need tegevused poeetilisema mõõtme,“ ütleb naine. Samas kinnitab ta, et on töötanud ka inimestega, kellel kirjandusega tugevat sidet ei ole. „Väga eriline on olnud näha, kui inimene esimest korda kirjutab luuletuse mõnel teemal, mis on talle päriselt oluline.“ Berit ütleb, et oma tunnete juhtimiseks ja tuvastamiseks on nende nimetamine võtmetähtsusega. „Oma tõeliste tunnete loov sõnastamine on üks peamisi fookusi meie kohtumistel. On ka mõtteid, mida suudetakse esimest korda paberile panna või välja öelda alles mõne karakteri, näiteks mõne looma kaudu,“ märgib biblioterapeut.
Üha rohkem võimalusi
Biblioteraapia kasutusvõimalused aina avarduvad, sest poeetiline sõnakasutus puudutab peaaegu kõiki valdkondi. Biblioteraapiat kasutatakse mitmel pool maailmas täiendava teraapiavormina näiteks traumateraapias. Selle käigus saavad osalejad kirjutada elusündmustest, millest veel rääkida ei suudeta või ei osata. Samuti on see kasutusel näiteks vähiravipatsientide psühholoogilisel toetamisel. Berit teab ka, et Iisraeli kaitseministeeriumis on olnud palgal biblioterapeut, kes tegeleb sõdurite ja nende perede vaimse ning emotsionaalse toetamisega. Biblioteraapilisi tööriistu ehk lugemist, loovkirjutamist ja arutelusid saab kasutada ka vaimse tervise kriiside ennetamiseks ning oma igapäevase heaolu tagamiseks. „Oma loovuse kasutamine on alati tujutõstev ja turgutav. See parandab ka meie immuunsust, nagu on tänaseks juba tõestatud,“ kinnitab Berit.
Raamat on kui vestluspartner
„Terapeudi üks ülesanne on valida kirjandus, mis sobib kliendi meeleoluga ja on talle ligipääsetav nii keeleliselt, temaatiliselt kui ka emotsionaalselt,“ selgitab Berit. „Tähtis on, et tekstiga tekiks isiklik suhe, et tekst ei oleks liiga naiivne, aga samas ka mitte liiga keeruline ja nõudlik ning oleks parajalt eluline ja lootust sisendav. Kui lootust pole, peab terapeut mõtlema, missuguste küsimuste ja ülesannetega seda teksti täiendada, et lootus tekiks ja klient turvalisse kohta jõuaks.“
Beritile meeldib näha raamatuid kui vestluspartnereid. „Iga targa inimesega ei ole mahti alati rääkida, mõnel on huvitavad teadmised, aga ta pole väga hea jutustaja, teisel pole väga teadmisi, aga oskab rääkida nii, et jäädakse kuulama. Mõnega vestlemiseks pole lihtsalt veel õige aeg – te veel ei oska üksteise väärtust näha. Mõni aga võlub esimesest sõnast peale ja võibki tuua kaasa suure elumuutuse. Raamatutega on samamoodi!“
Käsitsi kirjutades
Biblioteraapia oluline osa on käsitsi kirjutamine, sest see on tõhus viis oma aju ümber seadistamiseks. See on ka hea moodus treenida oma aju keskenduma elus sellele, millele me soovime. Samuti on see võimalus teadlikult kasvatada elurõõmu, luues kirjutamise kaudu üha tugevamaid seoseid asjadega, mis meile elus rõõmu ja huvi pakuvad.
Berit selgitab, et käsitsi kirjutamise kaudu on võimalik muuta ka negatiivsed automaatmõtted positiivseteks. „Millegi läbikirjutamine on väga tõhus enesesisenduse viis, seda on näidanud ka uuringud. See on tõhusam kui lihtsalt millestki kõnelemine.“
Naine kinnitab, et hea on pidada lugemispäevikut, kuhu pärast iga teose lugemist kirjutada oma sõnadega välja, mida sa sellest enda jaoks said, missugused mõtted sind puudutasid, mida sellest raamatust oma ellu kaasa võtad. „Lisaks sellele, et see on rahustav ja lõõgastav tegevus, annab see üsna ruttu ka pildi sellest, kas need raamatud, mida sa loed, rikastavad sinu elu või hoopis asendavad midagi. Ja kui, siis mida?“ märgib Berit.
Ta lükkab ümber eksiarvamuse, nagu korrastaks ja rikastaks inimeste tundemaailma vaid lugemine. „Igasuguse kunstiteosega isiklikult suhestumine on hea,“ kinnitab ta ja lisab, et suurim erinevus on ehk selles, et teatri ja filmi puhul saame suure osa infost silmade kaudu, lugedes peame ise looma maailma, mida näeme, ehitama selle tähemärkidest. „See on ajule suurem pingutus ja arendab aju pisut rohkem.“ Berit toob välja, et on uurimusi, mis kinnitavad, et filmi mõju on inimesele vahetult pärast vaatamist suurem, aga raamatu mõju on kauakestvam ning loetud tekst läheb rohkem n-ö naha alla. „Tõenäoliselt sellepärast, et lugedes olemegi lavastajad ja režissöörid.“
Igaühe jaoks on olemas õige raamat
„Igaühe jaoks on kusagil olemas raamat, mis on nagu vestluspartner, kes mõistab, mis tunne on olla sina. Tavaliselt on neid palju. Rohkem, kui me arvata oskame. Oluline on õige tekst üles leida,“ kõlab Berit lootusrikkalt. „Biblioterapeut aitabki jõuda õigel hetkel õige vestluspartnerini, kes aitab ka sinu elu rikastada. Ehk isegi seni ootamatul moel. Aga ennekõike aitab ta sul jõuda iseendani.“
Berit korraldab ka kirjutamiskursusi, mis põimivad sisevaatlust ja loovkirjutamist. „See ei ole otseselt teraapia, mõjub aga kindlasti teraapiliselt ja aitab lisaks oma loovuse arendamisele ka mitmetes elulistes küsimustes selgusele jõuda. Kirjandustekstide lugemine ja nende üle oma tunnete baasil arutlemine käib loomulikult asja juurde,“ selgitab Berit.
Juhendaja terapeutilised oskused tulevad aga siin väga kasuks, kuna kirjutamine ja lugemine võivad tuua esile tugevaid tundeid. Väga tähtis on siis osata aidata inimesi enda tundemaailmast aru saada ja sellega taas rahu teha.
Kirjandusteraapia plussid:
+ lugemine ja kirjutamine aitavad näha oma elu kõrvalt ja avastada selles erinevaid kihte
+ sobib ka lugemisvõõrale inimesele
+ sobib nii vaimsete kriiside ennetamiseks kui ka igapäevaseks enesejõustamiseks
+ kõigi jaoks on olemas vajalik ja sobilik tekst