Kirjutamisharjutus: "Elas kord..."
“Elas kord…” on sõnapaar, mis tekitab järgneva loo suhtes kindla ootuse — see, mis järgneb, peaks eeldatavasti olema muinasjutt. Lugu, mis juhtus kunagi väga ammu, aga mille kordumine on võimalik igas ajas uuesti. Sellepärast me ju sellest ikka ja jälle räägimegi. See levinud muinasjutuavang aga aitab tihti edukalt püüda kinni ka iseenese olevikuhetke või siis mõnd minevikusündmust ja vaadelda seda kaugemalt. Natuke teisest vaatenurgast, teises mõõtkavas. Natuke muinasjutulisemalt, kui soovite. Seega. Tänasel harjutusel on kaks osa.
Esimene harjutuse osa on seotud selle Henri Rousseau tööga “La Bohême Endormie” ehk siis “Magav roma” või siis miks ka mitte “Magav boheemitar” (ja loomulikult pole mul sellele tööle mitte mingisuguseid õiguseid ja sa võid vabalt kasutada ka mõnd teist taiest oma kunstikogust või postkaardivaramust, kus on võimalik jutustada lugu mitmest vaatenurgast).
Aga kui otsustad selle töö kasuks, siis vali sellelt pildilt järjest elemente (2-3 on piisav) ja kirjuta igaühe kohta lõik või paar, mis algab fraasiga “Elas kord”. Et näiteks “elas kord lõvi, kes …” ja siis “elas kord kuu…” ja “elas kord vaas…” ja “elas kord triibulise seelikuga naine…” ja nii edasi. Iga elemendi jaoks võta nii 5-7 minutit ja lase lool vabalt voolata, vaata, kuhu see sind viib ja missugune külg igast tegelasest sulle avaneb.
Kui esimene osa on möödas, võid teha väikse pausi — sirutuse, tassi teed või kohvi näiteks. Ja siis mine isiklikuks. Mõtle nüüd iseendale. Iseendale tänases hommikus või eilses päevas, mõnes meeldejäävamas hetkes. Ning alusta siis oma jutustust samamoodi, fraasiga “elas kord…”. Kirjuta sellest nii kaua, kui sul võimalik ja lase lool minna nii avaraks, kui see soovib.
Kas kohe või millalgi pisut hiljem, loe kõik üle, mis kirja sai (lõvi ja triibulise seelikuga naise osa ka) ja kirjuta 3-5 lauset selle kohta, mis tunde see kirjutamiskogemus sinus tekitas ja mida sa selle kaudu enda kohta teada said.